fbpx

Eesti keele õpe on kolinud klassiruumist veebi (Põhjarannik 18.04.2020)

Kersti Võlu koolituskeskuses on e-õpe hoo sisse saanud: talvel alustanud keelerühmad jätkasid pärast eriolukorra
kehtestamist veebis ja mais ollakse valmis avama uued grupid.

Aasta algul alustas Kersti Võlu koolituskeskuses eesti keele õpet 14 integratsiooni sihtasutuse tellitud rühma. Märtsi keskel, kui riigis kuulutati välja eriolukord, oli tavapärastel keeletundidel kriips peal. “Tuli valida, kas jääda ootama, kuni koroonaepideemia lõpeb, või liikuda edasi. Meie otsustasime, et ei jää ooterežiimile, vaid läheme edasi,” ütles omanimelise koolituskeskuse omanik Kersti Võlu.

Asjaosalised tulid kaasa

Keeleõpetajatele telliti kiiresti koolitaja, kes pidi kõigepealt endale selgeks tegema, milline veebikeskkond on õppijatele kõige parem. Pärast eri keskkondade katsetamist jagas ta oma kogemusi keeleõpetajatega. Samal ajal helistati läbi õppijad ja uuriti nende valmisolekut kaugõppevormis jätkata. “Niipea, kui integratsiooni sihtasutus andis selleks rohelise tule,
käivitasime veebikursused. Olen tänulik nii oma töötajatele, õpetajatele kui õppijatele, et nad tulid kaasa. Oli ka neid inimesi, kellel ei ole kodus internetiühendust või ei jätku kodukontori ja distantsõppe ajal kõigile pereliikmetele arvutit, aga kuna valdav osa oli e-õppega nõus, pidasime paremaks jätkata. Kui pikk paus sisse jääks, kaoks osa inimesi lihtsalt ära. Kõik 14 integratsiooni sihtasutuse gruppi töötavad praegu reaalselt e-õppes,” rääkis Kersti Võlu.

Veebikursusel on võimalik samamoodi keelt omandada nagu klassiruumis. Ainsana tuleb eriolukorras loobuda õppekäikudest.
“On kahju, et need grupid, kes meil praegu e-keskkonnas lõpetavad, ei saa õppekäiku. Meil oli kevadel plaanis Lääne-Virumaa mõisatuur ja kuupäevadki kokku lepitud, aga elu tegi oma korrektiivid ja nüüd teeme seda virtuaalselt. Õnneks
jõudsime enne koroonaviiruse puhangut teha mitteformaalse õppena ühise filmiõhtu. Tellisime Amadeusi kinno filmi “Tõde ja õigus” ning sellel oli terve saalitäis vaatajaid. Sillamäe õppijad vaatasid üheskoos filmi “Talve”,” meenutas Kersti Võlu. Neile, kes lõpetavad suvel, õnnestub loodetavasti päris õppekäik korraldada. “Oleme käinud Eesti rahva muuseumis ja Sibulateel, Selisoo matkarajal, Avinurme puiduaidas ja teistes kohtades ning keeleõppijad on jäänud väga rahule,” tõdes Kersti Võlu.

Olukorras, kus rahvakogunemised pole lubatud, ei tasu siiski loobuda võimalusest keelt õppida. “Tahaks julgustada inimesi  veebikursustel osalema. Iga asi on millekski hea ja saime nüüd teada, et keeleõpet on võimalik veebis suurematele gruppidele edukalt korraldada. Kõik õppisid ja katsetasid ning lõpptulemus on see, et saime hakkama,” rõõmustas Kersti Võlu.

Mugav õpetajale ja õppijale

Eesti keele õpetaja Anne Illopmägi tunnistas, et e-õpe on mugav.”Esiteks ei pea kodust välja minema: kõik on käe-jala juures. Materjali peab küll rohkem arvutisse panema, aga tänapäevaste vahenditega on ka see mugav. Lisaks
ei pea praegu koopiaid tegema. Osaleja saab keelt õppida endale sobivas kohas ning teha seda ka siis, kui on kodus haige: paned kõrvaklapid pähe ja saad vähemalt teada, mis toimub,” rääkis Anne Illopmägi. Õpetaja lisas, et silmsidest võib küll jääda vajaka, aga midagi tegemata ei jää. “Algul oli e-õpe veidi konarlik, aga nüüd kõik sujub.”

Keeleõppija Anna Pantelejeva kinnitas, et on praeguseks veebiõppega harjunud. “Esimene tund oli harjumatu, aga nüüd leian, et see on isegi väga mugav. Koolieelses eas laps mängib tunni ajal teises toas ja mina saan pühenduda õppimisele,” rääkis Anna Pantelejeva, kes õpib eesti keelt B2-tasemel. “Auditooriumis õppides meeldib mulle see, et näed kogu aeg õpetaja nägu ja on lihtsam küsida − ikkagi elav kontakt. Veebi kaudu võib mõni asi kaduma minna, aga kui arvestada mugavust, siis on muidugi kodus parem õppida,” arvas ta.

Lähiajal avab integratsiooni sihtasutus oma kodulehel registreerumise tasuta eesti keele veebikursustele, mis on keeleõppe valdkonnajuhi Jana Tondi kinnitusel samaväärsed kui tunnid klassiruumis. Juba praegu saab kursustele registreeruda e-nõustamise kaudu.

Täiskasvanutel, kes soovivad eesti keelt õppida, on integratsiooni sihtasutuse tasuta kursustele võimalik pääseda kas veebipõhise registreerimise või nõustamise kaudu. Millal algab kevadine kursustele registreerimine? See oli planeeritud 31. märtsiks, aga eriolukorra tõttu peatasime tegevused 1. maini. Oleme planeerinud avada registreerimise mai alguses, aga täpset kuupäeva ei tahaks veel välja öelda. Vabariigi valitsuse otsusega on 1. maini õppetöö auditooriumides ja klassiruumides peatatud ning korraldame seda veebipõhiselt erinevates keskkondades, nagu näiteks Zoom või Skype. Kuna eriolukorra lõpp pole teada, oleme plaaninud välja kuulutada veebikursused. Inimesed saavad registreeruda nagu tavapärastele kursustele, aga õpe ei hakka toimuma klassiruumis, vaid veebis. Õpet on võimalik pakkuda kõikidel keeletasemetel.

Arvatavasti saavad need olema intensiivkursused, et saaksid juulikuuks läbi. Või kui grupp otsustab teha juulis vaheaja, siis mõnevõrra hiljem.  Kui veebikursuste toimumise ajal viirus taandub ja inimeste kogunemine on jälle lubatud, kas siis poolel teel võib õppevorm muutuda? Kuulutame välja veebikursused ning kui inimene on sinna registreerunud ja otsustanud veebis õppida, siis me eeldame, et ta saab kogu kursuse läbida veebis. Võib-olla inimesel ei ole võimalik tulla kursuse toimumiskohta, sest see võtab palju aega − veebi teel võib Tallinna inimene õppida Narvas või Narva inimene Tallinnas. Me ei taha inimestele ebamugavusi tekitada. Aga loodame, et eriolukord peagi lõpeb ja sügisel saab alustada juba kursusi klassiruumis.

Mida ütlete neile inimestele, kes kahtlevad, kas veebis õppimine on sama tõhus kui klassiruumis? Inimene peab kindlasti arvestama sellega, kas tal on aega ja missugused on tema n-ö veebioskused. Veebikursus on tegelikult samaväärne kui klassiruumi tund. Õpetaja suhtleb kõigiga ja selgitab; samamoodi on olemas tahvel. Veebikeskkond võimaldab ka paaristööd − oleneb muidugi õpetaja oskustest. Tean, et Kersti Võlu koolituskeskus tellis oma õpetajatele koolituse, kuidas veebis toimetada, ja arvan, et nad teevad seda päris oskuslikult. See, kas on mugav veebis õppida või mitte, oleneb inimesest. Kui inimene on harjunud suhtlema sõprade või tuttavatega Skype’i teel, ei tohiks ka veebitunnis osalemine olla mingi probleem.

Talvel alustanud rühmadest läks 85 protsenti eriolukorras veebi üle. Mõned üksikud rühmad Narvas veebiõppega erinevatel põhjustel ei jätkanud, näiteks on kodus üks arvuti või ei olegi arvutit või on vana arvuti ning puuduvad veebikaamera ja kõlarid.
Loomulikult tähendab veebikursus rohkem iseseisvat tööd ja selleks tunniks tuleb end rohkem organiseerida. Samas on meile paljud helistanud ja öelnud, et on kodus ja aega on. Kui inimesed on praegu kodused ja aega on tavapärasest rohkem, siis võiks seda keeleõppeks ära kasutada. Miks mitte seda intensiivselt teha. Mõned keeltekoolid Tallinnas on pakkunud iga päev kaks tundi.

Te ei ütle veel välja veebikursustele registreerumise kuupäeva, aga e-nõustamise kaudu saab seda juba praegu teha.
Jah, kes on läbinud nõustamise või teevad seda praegu, ei pea veebi teel registreeruma. Nõustamine pole nii oluline, kui inimene teab täpselt, milline on tema soov ja keeleoskuse tase. Aga kõik alati ei tea, millisesse rühma registreeruda, ja sel juhul on mõistlik nõustajaga läbi arutada. Nõustamise kaudu saab ka selgemaks, kas inimesel on vaja suhtlus- või grammatikakursust. Nõustaja aitab inimesel valiku lihtsamaks teha.

Sirle Sommer-Kalda

Leave Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga








Soovin saada infot minu ala kursuste kohta
Soovin saada infot eripakkumiste, soodustuste ja uudiste kohta


Kinnitan, et olen tutvunud Õppetöö korraldusega ja võtan enesele kõik sellest tulenevad kohustused