VENE KEEL A2

A2

ÜLDINE

Mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat info vahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.

• KEELEPAGASI ULATUS – kasutab lause põhimalle ning meeldejäetud fraase ja käibeväljendeid, et vahendada lihtsat teavet igapäevastes tavaolukordades.
• GRAMMATILINE KORREKTSUS – kasutab küll õigesti mõningaid lihtsaid tarindeid, kuid teeb sageli vigu ka grammatika põhivaras.
• KÕNE LADUSUS – oskab end mõistetavaks teha väga lühikeste lausungite abil, kuid sageli on märgata pause, ebasobivaid alustusi ja ümbersõnastamisi.
• SUHTLUS – oskab vastata lihtsatele küsimustele ja väidetele. Oskab märku anda, kui saab jutust aru, kuid mõistmisraskuste tõttu ei suuda ise vestlust ülal hoida.
• TEKSTI SIDUSUS – oskab siduda sõnu ja fraase lihtsate sidesõnade abil.

Kasutatavad metoodikad

Täiskasvanute õpimotivatsiooni ülevalhoidmiseks peavad olema täidetud mitmed tingimused:

• turvaline ja toetav õpikeskkond (koostöö ja vastastikune austus õpetaja ja õppijate vahel, tingimustele vastav õpperuum);
• huvi õpitava aine vastu, selle olulisus igapäevases elus;
• õpetajapoolne toetav tagasiside;
• erinevate õppemeetodite kasutamine.

Lähtuvalt eeltoodust ja sellest, et õpetamisel toetatakse õppuri iseseisvust ja aktiivsust, kasutatakse vene keele õpetamisel erinevaid metoodilisi lähenemisviise, millest kaks peamist on:

I Kommunikatiivne metoodika

Rõhuasetus on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel, keeleõppes kasutatakse õppija isiklikku kogemust, õpitut seostatakse keelekasutusega väljaspool keeletundi. Õppijaid julgustatakse suhtlema algusest peale (õppija ei karda vigu teha).
Eesmärgiks on saavutada suhtluspädevus. Põhirõhk on aktiivsel suhtlemisel, rollimängudel ja paaristööl. Selle meetodi puhul on olulisem/aktiivsem roll õpilasel, õpetajal on toetav roll.

II Aktiivõppe metoodika

Aktiivõppe meetod on kogemuse kaudu õppimine. Kasutatakse paaris- ja rühmatööd, ajurünnakut, arutelusid, rollimänge. Meetod kujundab koostööoskusi, iseseisvat mõtlemist, arendab suhtlemisvilumust.

Keeleõppes arendatakse kõiki osaoskuseid: kirjutamine, lugemine, kuulamine ja rääkimine, grammatika.

Vene keele kursus sisaldab lähtuvalt sihtgrupi vajadustest nii üldkeelt kui ka tööalast vene keelt.

Õppevahendid ja õppematerjalid

Vastavalt grupi keeletasemele valitakse õppuritele välja õpikud, mida kasutatakse õppeperioodi vältel, samuti saavad õppurid paljundatud õppematerjalid, mis kursuslaste jäävad alles ka pärast kursuse lõppemist.

Täiendavalt kasutatakse:

• ühepoolsed sõnakaardid
• kahepoolsed sõnakaardid
• grammatika tabelid
• dialoogide tekstid
• situatsioonide dialoogide tekstid
• video- ja audiotehnikat

ÕPIVÄLJUNDID 

Mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat info vahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.

Õppeprogrammi aluseks on võetud  Euroopa Nõukogu ühtne keeleoskustasemete üldskaala­

LÕPETAMISE NÕUDED:

Kursuslane osaleb vähemalt 75% auditoorsetes tundides, sooritab arvestuslikud ja iseseisvad tööd. Lõputest loetakse positiivsele tulemusele sooritatuks, kui õigete vastuste arv on 60-100% maksimaalsest punktide arvust.

Koolitusel osalemise kontrolli viis: osavõtugraafiku alusel.

Koolitatava lõputunnistuse liik/vorm: tunnistus