Õppekava – Vene keel A1

1. moodul – Isikuandmed ja enesetutvustus

Sisu: A1-tasemel keelekasutaja suudab:
  • päritolu, rahvus, keeled, kodakondsus
  • kontaktandmed
  • sünnikoht ja –aeg
  • elukoht
  • tegevusala, amet, töökoht
  • haridustee (kool)
  • huvivaldkonnad
  • iseloom, välimus
  • perekonnaseis, pereliikmed, sugulased
  • rollid perekonnas
  • esitada oma isikuandmeid (nimi, aadress, sünnikoht ja –aeg, telefoninumber, vanus), jm endaga seotud faktiteavet (elukutse, haridus, keeleoskus) ning mõista sellekohaseid küsimusi või plangilahtreid;
  • ennast ja oma lähedasi lühidalt tutvustada ja samasugusest lühitutvustusest aru saada;
  • esitleda ennast ja teisi päheõpitud teksti toel;
  • kirjeldada põhijoontes isikute välimust;
  • nimetada oma pereliikmeid; kirjeldada oma perekonda päheõpitud teksti toel;
  • nimetada põhijoontes oma hobisid ja huvisid
  • esitada lihtsaid küsimusi vestluskaaslasele isikuandmete, hariduse ja hariduskäigu, elukoha ja pereliikmete kohta

2. moodul – Kodu ja elamine

Sisu: A1-tasemel keelekasutaja suudab:
  • eluase, ruumid, sisustus
  • maa- ja linnakodu
  • kodukoht ja selle ümbrus
  • kodu- ja lemmikloomad
  • argipäev kodus
  • kodune majapidamine ja tööjaotus
  • vastata lihtsatele küsimustele elukoha asukoha (kus elab – maal/linnas, majas/korteris) ja eluaseme kohta (kirjeldada sisustust – värvid, mööbel, mööbli asukoht);
  • kirjeldada lühidalt ja lihtsalt oma tavalist argipäeva ning esitada sellekohaseid küsimusi
  • nimetada majapidamises tehtavaid töid ning seda, kes milliseid töid peres teeb
  • kirjeldada lühidalt enda või lähedaste lemmiklooma, -eset, -toimingut, vms.

3. moodul – Töö ja elukutsevalik

Sisu: A1-tasemel keelekasutaja suudab:
  • tööjõuturg, töötus
  • töö otsimine ja pakkumine
  • töökeskkond
  • töökollektiiv
  • ametialased suhted, karjäärivõimalused
  • vastata lihtsatele küsimustele oma ameti ja töökoha kohta ning esitada samalaadseid küsimusi
  • väljendada lihtsate lausetega töökoha puudumist (Mul ei ole tööd. Ma otsin tööd.)
  • kirjeldada lühidalt oma tavalist tööpäeva vm töörutiini ning esitada sellekohaseid küsimusi
  • tutvustada lühidalt oma tööga seotud kavatsusi (n Tahan töötada Tallinnas. Tahan töötada Soomes.)
  • nimetada tavalisemaid asutusi, institutsioone, ameteid (n haigla, pood, juuksur, pank, arst, õpetaja, juuksur, sekretär, jne) ja mõista samalaadseid nimetusi

4. moodul – Vaba aeg ja reisimine

Sisu: A1-tasemel keelekasutaja suudab:
  • harrastused ja huvialad
  • vaba aja veetmise võimalused
  • kultuuri- ja meelahutusüritused
  • kirjandus, muusika, kunst, teater, kontserdid, näitused, muuseumid, sport, televisiooni- ja raadiosaated
  • arvuti ja Internet
  • sõbrad ja tuttavad
  • reisivõimalused
  • majutus
  • reisielamused ja vaatamisväärsused
  • kodupaiga vaatamisväärsused
  • võõrad maad ja rahvad
  • rääkida lühidalt oma huvidest või hobidest ja ise samalaadseid küsimusi esitada
  • nimetada vaba aja tegevusi (nt Ma loen raamatuid. Ma kuulan muusikat. Mulle meeldib reisida.)
  • hankida ja edastada lihtsat faktiinfot kultuuri- või meelelahutusürituste piletihindade või algusaegade kohta;
  • valida teatri- või kinokavast meelepärase etenduse või filmi ning kutsuda kaaslast endaga kaasa valitud üritusele;
  • nimetada huvipakkuvaid spordialasid või sportlikke tegevusi
  • nimetada võõraid rahvaid ja maid (Soome – soomlane)
  • nimetada erinevaid transpordiviise (lennuk, rong, auto, jalgratas, jne),
  • nimetada erinevaid majutusasutusi (hotell, motell, jne) ja vaatamisväärsuseid (muuseum, kirik, jne)
  • kirjeldada lühidalt ja lihtsalt kodupaiga vaatamisväärsuseid päheõpitud teksti toel

5. moodul – Ühiskond

Sisu: A1-tasemel keelekasutaja suudab:
  • info hankimine ja edastamine
  • asjaajamine asutuses
  • kohalikud omavalitsused
  • Töötukassa
  • maksuamet
  • politsei
  • ajakirjandus, raadio, televisioon
  • kool ja kodu
  • haridussüsteem ja õppimisvõimalused, täiendusõpe, õpingud välisriigis
  • nimetada tavalisemaid asutusi, institutsioone, ameteid (s.h Töötukassa, maksuamet, politsei, haridusasutused, KOV-id)
  • hankida konkreetset laadi infot asutuste asukoha ja lahtiolekuaegade kohta
  • hankida konkreetset laadi infot meediast (kuulutuste lugemine, ilmateade, jmt)
  • täita isikuandmetega ankeeti, esitada lihtsat faktiteavet enda ja haridustee kohta

6. moodul – Keskkond ja geograafia

Sisu: A1-tasemel keelekasutaja suudab:
  • loodus- ja tehiskeskkond
  • maa ja linn
  • keskkonnaprobleemid
  • ilmastik
  • nimetada tavalisemaid keskkonna objekte (linn, maa, järv, meri, mets, jne) ning kirjeldada neid objekte päheõpitud teksti toel
  • aru saada lihtsamast keskkonnaprobleemidega seotud sõnavarast (nt. Linnas on palju autosid. Meres on vesi must.)
  • hankida ja edastada lihtsat faktiinfot ilmastiku kohta

7. moodul – Inimsuhted

Sisu: A1-tasemel keelekasutaja suudab:
  • küllakutse ja külaskäik
  • kohtumised inimestega
  • sõprus ja tutvus
  • kirjavahetus
  • suhtlemine ja internet
  • tähtsad sündmused
  • tervitada, tänada, hüvasti jätta, vabandust paluda
  • kutsuda kaaslasi koos aega veetma, nt endale külla, parki jooksma, jalgrattaga sõitma, sünnipäevale
  • vastata lihtsatele küsimustele enda kohta ning ise samalaadseid küsimusi esitada
  • rääkida lühidalt oma huvidest või hobidest ja ise samalaadseid küsimusi esitada
  • nimetada oma sugulasi, lähedasi, sõpru ja kolleege
  • edastada lihtsat faktiinfot tähtsamate sündmuste kohta (sünnipäev, jõulud, jne)

8. moodul – Igapäevane elu

Sisu: A1-tasemel keelekasutaja suudab:
  • olmeprobleemid
  • inimene kui teenindaja
  • post
  • telefon, mobiilside ja pakutavad teenused
  • teenindusasutused (juuksur, ilusalong, kingaparandus jne)
  • sisseostude tegemine
  • ostukohad (lahtiolekuajad, hinnad, makseviisid jne)
  • toiduained
  • tarbekaubad
  • hind ja kvaliteet
  • interneti- ja kataloogikaubandus
  • soodustused
  • toitumisharjumused
  • söögikohad ja väljas söömine
  • ühissõidukid
  • isiklikud liiklusvahendid
  • nimetada tavalisemaid asutusi, institutsioone ja ameteid
  • hankida konkreetset laadi infot teenindusasutuse asukoha, lahtiolekuaegade ja teenusehindade kohta
  • kirjeldada lühidalt teenuse kvaliteeti (n Juuksur oli hea.)
  • tellida põhiteenuseid, esitada soove teenindajale
  • küsida kaupade/teenuste hinda
  • vastata teenindaja abipakkumisele
  • teavitada teenindajat oma makseviisieelistusest
  • nimetada tavalisemaid sööke ja jooke, toiduaineid, tarbekaupu
  • rääkida lihtsalt ja üldiselt oma toitumiseelistustest (mis meeldib, mis ei meeldi)
  • lugeda lihtsaid retsepte, mõista retsepti koostisosi
  • anda teavet selle kohta, kuidas toit maitses
  • paluda endale söögilauas igapäevaseid asju ulatada
  • nimetada lihtsamaid transpordivahendeid

9. moodul – Tervis ja heaolu

Sisu: A1-tasemel keelekasutaja suudab:
  • enesetunne ja tervislik seisund
  • arstiabi
  • tervisesport
  • õnnetusjuhtumid ja haigused
  • ravimid
  • suitsetamine, alkohol, narkootkumid
  • teatada lühidalt oma halvast enesetundest
  • küsida lähedase tervise kohta ning ise samalaadsetele küsimustele vastata
  • nimetada igapäevasemaid haiguseid (mul on nohu, mul on palavik)
  • nimetada huvipakkuvaid spordialasid või sportlikke tegevusi

A1-taseme keeleoskus

ÜLDINE

Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elu koha, tuttavate  inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestlus partner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.

  • KEELEPAGASI ULATUS – teab lihtsamaid põhiväljendeid iseenda ja mõne konkreetse olukorra kohta.
  • GRAMMATILINE KORREKTSUS – kasutab vaid üksikuid meeldejäetud tarindeid ja lausemalle.
  • KÕNE LADUSUS – tuleb toime väga lühikeste sidumata valmisfraasidega. Teeb sageli pause, et otsida väljendeid, hääldada võõramaid sõnu või korrigeerida sõnastust.
  • SUHTLUS – oskab esitada küsimusi teiste kohta ja vastata enda kohta esitatud küsimustele. Suudab suhelda väga lihtsas keeles.
  • TEKSTI SIDUSUS – oskab siduda sõnu ja fraase põhisidesõnade abil.

Kasutatavad metoodikad

Täiskasvanute õpimotivatsiooni ülevalhoidmiseks peavad olema täidetud mitmed tingimused:

  • turvaline ja toetav õpikeskkond (koostöö ja vastastikune austus õpetaja ja õppijate vahel, tingimustele vastav õpperuum);
  • huvi õpitava aine vastu, selle olulisus igapäevases elus;
  • õpetajapoolne toetav tagasiside;
  • erinevate õppemeetodite kasutamine.

Lähtuvalt eeltoodust ja sellest, et õpetamisel toetatakse õppuri iseseisvust ja aktiivsust, kasutatakse vene keele õpetamisel erinevaid metoodilisi lähenemisviise, millest kaks peamist on:

I Kommunikatiivne metoodika

Rõhuasetus on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel, keeleõppes kasutatakse õppija isiklikku kogemust, õpitut seostatakse keelekasutusega väljaspool keeletundi. Õppijaid julgustatakse suhtlema algusest peale (õppija ei karda vigu teha).
Eesmärgiks on saavutada suhtluspädevus. Põhirõhk on aktiivsel suhtlemisel, rollimängudel ja paaristööl. Selle meetodi puhul on olulisem/aktiivsem roll õpilasel, õpetajal on toetav roll.

II Aktiivõppe metoodika

Aktiivõppe meetod on kogemuse kaudu õppimine. Kasutatakse paaris- ja rühmatööd, ajurünnakut, arutelusid, rollimänge. Meetod kujundab koostööoskusi, iseseisvat mõtlemist, arendab suhtlemisvilumust.

Keeleõppes arendatakse kõiki osaoskuseid: kirjutamine, lugemine, kuulamine ja rääkimine, grammatika.

Vene keele kursus sisaldab lähtuvalt sihtgrupi vajadustest nii üldkeelt kui ka tööalast vene keelt.

Õppevahendid ja õppematerjalid

Vastavalt grupi keeletasemele valitakse õppuritele välja õpikud, mida kasutatakse õppeperioodi vältel, samuti saavad õppurid paljundatud õppematerjalid, mis kursuslaste jäävad alles ka pärast kursuse lõppemist.

Täiendavalt kasutatakse:

  • ühepoolsed sõnakaardid
  • kahepoolsed sõnakaardid
  • grammatika tabelid
  • dialoogide tekstid
  • situatsioonide dialoogide tekstid
  • video- ja audiotehnikat

ÕPIVÄLJUNDID 

Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elu koha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestlus partner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.

Õppeprogrammi aluseks on võetud  Euroopa Nõukogu ühtne keeleoskustasemete üldskaala­

LÕPETAMISE NÕUDED:

Kursuslane osaleb vähemalt 75% auditoorsetes tundides, sooritab arvestuslikud ja iseseisvad tööd. Lõputest loetakse positiivsele tulemusele sooritatuks, kui õigete vastuste arv on 60-100% maksimaalsest punktide arvust.

Koolitusel osalemise kontrolli viis: osavõtugraafiku alusel.

Koolitatava lõputunnistuse liik/vorm: tunnistus