Spetsialist soovitab: Kuidas hoida pikemal kursusel õppijate motivatsiooni ja kuuluvustunnet?

Vastab Kaire Viil, 7. taseme täiskasvanute koolitaja, coach ja mentor

Eesti keele kursused kestavad reeglina mitu kuud ning on grupikoolitused. Koolitaja ülesanne on tagada, et kõik õpilased tunneksid end kaasatuna. 

Käesolevas blogipostituses jagame kogemusi, kuidas tagada, et eesti keele kursused pakuksid kõigile osalejatele kuuluvus- ja kaasatustunnet.

Iga inimese üks baasvajadusi kuuluvustunne – kuivõrd tunnen end selle grupi võrdväärse liikmena. Iga õppija tahab tunda, et ta on koolitusel või kursusel oluline. Kuuluvustunne suurendab inimese õpimotivatsiooni.

Õpilase kaasatus võib vähenema hakata, kui õppija on pikemal kursusel nädal või rohkem järjest puudunud. Põhjuseks võib olla näiteks haigestumine. Ka veebiõppesse tuleks tulla tervena, et olla teiste ja enese jaoks parim versioon iseendast. 

Teinekord ei vähene inimese kaasatustunne tervislikel põhjustel. Vahel nõuab mõtete väljendamine tagasihoidlikemate või väiksema enesekindlusega inimeste puhul eneseületust ning vaiksemad õpilased kipuvad seetõttu jääma tagaplaanile. 

Edukad eesti keele kursused pakuvad õpilastele kaasatust algusest peale. Mida teha, et õpilased tunneksid end kaasatuna?

Et eesti keele kursused saaksid läbitud nõnda, et eesti keele eksam saab sooritatud, peavad kõik õpilased tundma end kaasatuna.

Selleks tuleb pöörata tähelepanu igaühe arvamusele ja küsida kõikide mõtteid. Need mõtted tuleb kindlasti tagasisidestada ja tänada õppijaid nende jagamise eest. 

Kuidas mõjutab kursuse üldist kaasatuse tunnet kursuse formaadi valik, kas veebitunnid pakuvad seda automaatselt vähem?

Ka veebis saab luua õppijaid võimestava sotsiaalse ja vaimse keskkonna. Õpioskuse kui üldoskuse arengu toetamiseks saab koolitaja enda eeskujuga näidata, kuidas luua veebiõppeks kus iganes enda ümber segajateta õpikeskkond. Kui juhendajal on puhas segajateta ümbrus, on ta õppijatele eeskujuks.

Sotsiaalse ja vaimse õpikeskkonna loomine algab tegelikult juba enne, kui eesti keele koolitus ise. Õppijatele saab saata sõbraliku tervituskirja ning luua igaühes tunde, et ta on oluline ja väärtuslik õppija. Veebitunnis saab aktiivõppe võtteid kasutades luua kõigile jõukohase mõtlemiskeskkonna. 

Veebiõpe on praegu ja tulevikus inimõigus ning paljud inimesed eelistavadki omas tempos individuaalselt õppida. Kui on õpitahe, siis saavutatakse veebi teel õppides samaväärsed teadmised ja oskused nagu kontaktõppe korral.

Kuidas julgustada tunni käigus introverte oma mõtteid avaldama?

Õppijale  tuleb jätta valikuvabadus.  Igaühele tuleb luua mõtete väljaütlemiseks turvaline keskkond. Mõned õpivadki pigem kuulates ja omaette mõtiskledes ning teevad seda tulemuslikult. Levinud soovitus on lasta introvertidel mõtted jutunurka kirjutada. 

Muuseas, kas olete tähele pannud, et ka muudel koosolekutel on intelligentsemad inimesed pigem vaiksemad? Nende tasakaalukat arvamust on põnev kuulata.

Arvestan sellega, et õppijatel võib kuluda paar nädalat, kuni nad harjuvad uue õppimiskeskkonna, grupi ja juhendajaga. Lasen neil alati rahulikult kohaneda ja nad annavad siis ise märku, kui on valmis oma mõtteid välja ütlema. See juhtub varem või hiljem. Õpilaste kohanemise kiirust tuleb õpetajal alati aktsepteerida.

Minu õpetamisfilosoofias on oluline koht tänulikkusel. Ütlen alati “aitäh”, kui õppija on oma mõtteid jaganud. 

Kas kõigi õpilaste ühise vahekeele (näiteks inglise keele) kasutamine tagab suurema kaasatuse tunde?

Eesti keele kursused käivad eesti keeles ilma vahekeeleta. Olgu eesti keele õpe keeletasemel A1, B1 või B2 – see on täiskasvanute koolitus ja täiskasvanud õppija leiab võimaluse kasutada vajadusel automaattõlget või küsida kaasõppijatelt abi.

See on täiskasvanute õpe, need on eesti keele kursused ja inglise või vene keeles selgituste andmine ei suurenda siinkohal kuuluvustunnet. Pigem pakub eduelamust see, kui õppija saab peale pingutust teada, et ta tuli ülesandega toime. 

Õppijad on andnud tagasisidet, et esimestes tundides ei saanud nad kõigest aru, kuid paari nädala pärast juba mõistavad kõike ning saavad aru, mida eestlased näiteks bussis omavahel räägivad, seda kuulatakse õhina ja hasardiga.

Kuidas jagada tähelepanu kõigi õpilaste vahel kedagi unustamata, milline süsteem tuleb selleks luua?

Koolitajal peab olema mõtteviis, et iga õppija on oluline ja väärtuslik. Kui grupis on kuni kakskümmend inimest, on  lihtne saada ülevaade igaühe õpistiili eelistustest ja aktiivsusest. 

Mul pole erilist süsteemi, kuidas tähelepanu jagada. Annan igaühele mõista, et tema arvamus on oluline ja tunni kvaliteet grupi õppimiskultuur sõltub igaühe panusest. 

Meie keelekursustel on õppijad reeglina avatud ning soovivad ise luua põneva keelekeskkonna. Õppijad usaldavad teineteist ja on pühendunud eesti keele ja kultuuri õppele.

Vajadusel teeme tunni alguses ka selleks kohtumiseks eraldi kokkuleppeid osalemise osas, kui keegi on näiteks rongis, arsti ooteruumis ning saab seekord olla vaid kuulaja rollis. 

Koostöökokkulepped on olulised, sest kursustel on alati lõppeesmärk sooritada eesti keele eksam. Reeglina lepime kokku, et hoiame veebikaamerad lahti, naaseme pausidelt tundi õigel ajal, ei anna hinnanguid ega lobise tunnis kuuldut edasi.

Tulemuslikud eesti keele kursused ei piirdu ainult (virtuaalse) klassiruumiga. Kas teha kuuluvustunde loomiseks klassiruumi väliseid tegevusi koos õpilastega, millised need tegevused võiksid olla?

Kindlasti tulevad kontaktkohtumised kasuks.  Õppimine on ju sotsiaalne tegevus ning kaaslastega päriselt kohtumine annab palju juurde. Veebiõpet täiendavad näiteks õppereisid. Olen õppjatega käinud ka näitustel, kontsertidel, kinos nng raamatukogude üritustel. 

Võimalusel on hea enne esimest veebitundi kohtuda kasvõi üks kord näost näkku. Meenub ka veebikursus, kui tegime lõputunni suvekohvikus. See emotsioon on siiani meeles.

Millised e-õppe vahendid  annavad õpilastele suurema kaasatuse tunde?

Õppijatele meeldib väikestes rühmades arutleda (breakout rooms). Nad on erinevate digioskuste- ning võimalustega. Püüan kasutada neid digivahendeid, mis on ühtviisi mugavad nii tahvlis, telefonis kui arvutis. 

Mitmekesised töövõtted on olulised, kuna need toetavad eri õpistiile nagu visuaalne, auditiivne, rütmiline, kehalis-kinesteetiline. Meile meeldivad ajurünnaku tööriistad, näiteks Jamboard, kuid see eeldab igaühe tehnilisi võimalusi. 

Paraku on igas tunnis 3-4 õppijat, kel on hetkel tehnilised võimalused piiratud. Seetõttu pean oluliseks hoida igaühe kompetentsustunnet ja kaasatust. Keegi ei tohi kõrvale jääda tagasihoidlikuma digiseadme tõttu.

Parim kaasamine on iga õppija aktiivsus ja tema mõtete väärtustamine ja tunnustamine.

Kuidas mõjutab õpilaste kaasatust kursuste sotsiaalmeediagrupi loomine ja seal suhtlemine?

Õppijad võivad selle luua, kuid päriselu näitab, et seal on neist aktiivsed 25-30%.  Iseseisvate tööde tagasisidestamisel ning sotsiaalmeedia on tore täiendav töövahend. Samuti on Facebookis mitmeid eesti keele- ja kultuuriõppe gruppe, millega liitumist võib õppijatele alati soovitada. 

Kuidas julgustada õpilasi igapäevaelus keelt kasutama?

Enamik õpib keelt selleks, et selles keels suhelda. Suhtlema õppida saab suheldes, nagu ujuma õppida saab vaid ujudes. 

Teen õppijatega palju enesevõimestamise harjutusi. Näiteks analüüsime põhjusi, miks nad kardavad kasutada eesti keelt . Küsin, mis on kõige hullem, mis saab juhtuda, kui proovid eesti keelt päriselus kasutada. Kui tõenäoline on, et juhtub kõige hullem stsenaarium? 

Eneseanalüüsi teel uute taipamisteni jõudes saavad õppijad kinnituse, et enamik kaaslinlastest või kolleegidest on heatahtlikud ning toetavad nende keeleõpet. 

Peaaegu igas tunnis jagab keegi kogemust, kuidas ta kasutas eesti keelt päris keskkonnas ja julgustab sellega ka kursusekaaslasi. 

Eelmisel nädalal jagasid õppijad edulugusid raadiosaadete, audioraamatute ja telesaadete kuulamisest, subtiitrite mõistmisest, teenindusolukordades hakkamasaamisest, kolleegide kohvinurga jutu mõistmisest ja vestlustes eesti keeles osalemisest.

Hea sisekliimaga eesti keele kursused arvestavad õpilaste kultuuritaustadega. Eesti keele kursused toovad kokku mitmest rahvusest ja kultuurist inimesi. Kui palju peaks tunnis arvestama nende kodumaade õppimiskultuuri? 

Mitmekultuurilises virtuaalses keskkonnas töötamise oskus on igaühe baasoskus. Iga täiskasvanud õppija tuleb keelekursusele enda arusaamade, hoiakute, kogemuste ja ootustega. Neid on võimalik välja selgitada ning mõne nädala pärast seirata, kuidas nad end tunnevad. Koolitaja tuumkompetents on oskus küsida tagasisidet ning seda hinnanguvabalt vastu võtta. 

Kultuurierinevusi on kasulik tunda. Maailma sündmused võivad õppija meeleolu päris palju mõjutada. Ukraina sõja uudised mõjutavad sõjapõgenikke palju ning Türgi maavärina järgselt olid keeltunides raskemad meeleolud. Neid jagati ausalt.

Teistest kultuuridest õppijad võtavad aega kohanemiseks ning juba järgmisel tunnil on nad enamasti sama aktiivsed kui ülejäänud grupp. Märkan sama dünaamikat ka eri vanuses inimeste puhul – väga noored või pensionieas inimesed on samuti esialgu vaatlejad ning kohanevad kiiresti. Sama võib juhtuda, kui grupis on vaid üks mees ja 15 naist. Meessoost õppija on esialgu tagasihoidlik, kuid harjub peagi. Erinevus rikastab.

Kuidas hoida keelekursusel puudunud õppijate kuuluvustunnet?

Mina saadan peale igat keeletundi kõikidele kursuslastele meilitsi tunni kokkuvõtte. Nii saavad tunnis olnud õppijad toreda meeldetuletuse ning puudujad on ka ühises infoväljas ega tunne end kõrvalejäetuna. 

Kas puudunud õpilasele tunnis lisatähelepanu osutamine on hea mõte?

Kindlasti ei sobi puudunud inimesele kõikide kuuldes rõhutada tema pikemat eemal olemist. Põhjused võivad olla väga isiklikud. Aga sõbralik tervitus tema tagasitulekul teeb enamasti rõõmu kõigile. Kui puuduja vajab lisatuge, siis ta tavaliselt küsib seda või ma küsin talt selle kohta omavahel ise. 

Järelkiri võtab tunni kokku ja näitab õpilastele, et õpetaja hoolib neist päriselt. Sul on üks hea praktika, mida teed peale iga tunni lõppu. Mis see on?

Saadan peale igat tundi kõikidele õppijatele järelkirja, kus on kirjas tänase tunni tegevused, iseseisev ülesanne ning õppijate tunnustamine.

Mida sa järekirja tunnikokkuvõttesse tavaliselt kirjutad?

Kiri algab loomulikult heatahtliku tervitusega. Seejärel kirjeldan tunni peamisi tegevusi, lisan neile ka vaadatud-loetud lingid või õpiku lehekülgede numbrid. 

Lisan ka tunni parimaid mõtteid: õppijate  väljaütlemisi, mis üllatasid ning põnevaid ühiseid ahhaa-elamusi. Neid on igas tunnis ja kuulen  tihti, et eesti keele tund oli tulemuslik mõtlemise keskkond. 

Püüan järelkirjas tunnustada õppijaid ka nimeliselt. Igas tunnis on keegi aktiivsem, kes annab oma mõtetega või teiste inspireerimisega lisaväärtust. Peale tunni kokkuvõtet lisan koduülesande ning teemakohast lisalugemist või -vaatamist. Alati on keegi, kellel on teemade vastu süvahuvi  või hetkel rohkem aega keeleõppeks.

Mulle on õppijad väga olulised ning järelkiri aitab ka koolitajal tundi ja oma tööd reflekteerida. 

Milline võiks näha välja üks järelkiri?

Siin on üks hiljutine järelkirja näide:

Head õppijad!

Suur aitäh tänase mõttevahetuse eest!

Tund algas nii inspireerivalt. Jagasime ideid, kuidas olla esmaspäeva õhtul energiline keeleõppija. Teie kohvitassid olid nii aromaatsed, et mäletan siiani kuvarist tulnud kohvilõhna!

Arutasime digimeedia rolli meie elus ja jagasite häid kogemusi, kuidas teha vahel digivabu päevi ja digipaastuda. Kas teadsite, et keskmine kontoritöötaja saab umbes 30 e-kirja päevas ja 75% neist ei vääri meie tähelepanu. Sellegipoolest ootan teie kirju väga.

Vaatasime õpikust lk 99 ja tegime kuulamistesti. Siis jagasime tasemeeksami konsultatsiooni ja eksamikogemusi. Aitäh ausate mõtete eest. Sain ka idee harjutada järgmine kord soovituskirja koostamist. Teeme järgmine kord koos ühe toreda ametialase soovituskirja.

Kodutööks oleks  tutvuda veebikeskkonnaga Eesti Loodus | Loodusajakiri

Kui ostate neid ajakirju, jätkub lugemist terveks kuuks. Need on sisukad ja seal on vähe reklaami.

Näeme juba kolmapäeval! Oleme terved!

Kaire Viil