fbpx

Vene keel A1

 Õppekava:

1.moodul

Isikuandmed ja enesetutvustus

Sisu:

päritolu, rahvus, keeled, kodakondsus

kontaktandmed

sünnikoht ja –aeg

elukoht

tegevusala, amet, töökoht

haridustee (kool)

huvivaldkonnad

iseloom, välimus

perekonnaseis, pereliikmed, sugulased

rollid perekonnas

A1-tasemel keelekasutaja suudab:

-esitada oma isikuandmeid (nimi, aadress, sünnikoht ja –aeg, telefoninumber, vanus), jm endaga seotud faktiteavet (elukutse, haridus, keeleoskus) ning mõista sellekohaseid küsimusi või plangilahtreid;

-ennast ja oma lähedasi lühidalt tutvustada ja samasugusest lühitutvustusest aru saada;

– esitleda ennast ja teisi päheõpitud teksti toel;

– kirjeldada põhijoontes isikute välimust;

– nimetada oma pereliikmeid; kirjeldada oma perekonda päheõpitud teksti toel;

– nimetada põhijoontes oma hobisid ja huvisid

– esitada lihtsaid küsimusi vestluskaaslasele isikuandmete, hariduse ja hariduskäigu, elukoha ja pereliikmete kohta

2.moodul 

Kodu ja elamine

Sisu:

eluase, ruumid, sisustus

maa- ja linnakodu

kodukoht ja selle ümbrus

kodu- ja lemmikloomad

argipäev kodus

kodune majapidamine ja tööjaotus

A1-tasemel keelekasutaja suudab:

vastata lihtsatele küsimustele elukoha asukoha (kus elab – maal/linnas, majas/korteris) ja eluaseme kohta (kirjeldada sisustust – värvid, mööbel, mööbli asukoht);

– kirjeldada lühidalt ja lihtsalt oma tavalist argipäeva ning esitada sellekohaseid küsimusi

– nimetada majapidamises tehtavaid töid ning seda, kes milliseid töid peres teeb

– kirjeldada lühidalt enda või lähedaste lemmiklooma, -eset, -toimingut, vms.

3.moodul 

Töö ja elukutsevalik

Sisu:

tööjõuturg, töötus

töö otsimine ja pakkumine

töökeskkond

töökollektiiv

ametialased suhted, karjäärivõimalused

A1-tasemel keelekasutaja suudab:

vastata lihtsatele küsimustele oma ameti ja töökoha kohta ning esitada samalaadseid küsimusi

-väljendada lihtsate lausetega töökoha puudumist (Mul ei ole tööd. Ma otsin tööd.)

– kirjeldada lühidalt oma tavalist tööpäeva vm töörutiini ning esitada sellekohaseid küsimusi

– tutvustada lühidalt oma tööga seotud kavatsusi (n Tahan töötada Tallinnas. Tahan töötada Soomes.)

– nimetada tavalisemaid asutusi, institutsioone, ameteid (n haigla, pood, juuksur, pank, arst, õpetaja, juuksur, sekretär, jne) ja mõista samalaadseid nimetusi

4.moodul 

Vaba aeg ja reisimine

Sisu:

harrastused ja huvialad

vaba aja veetmise võimalused

kultuuri- ja meelahutusüritused

kirjandus, muusika, kunst, teater, kontserdid, näitused, muuseumid, sport, televisiooni- ja raadiosaated

arvuti ja Internet

sõbrad ja tuttavad

reisivõimalused

majutus

reisielamused ja vaatamisväärsused

kodupaiga vaatamisväärsused

võõrad maad ja rahvad

A1-tasemel keelekasutaja suudab:

– rääkida lühidalt oma huvidest või hobidest ja ise samalaadseid küsimusi esitada

– nimetada vaba aja tegevusi (nt Ma loen raamatuid. Ma kuulan muusikat. Mulle meeldib reisida.)

– hankida ja edastada lihtsat faktiinfot kultuuri- või meelelahutusürituste piletihindade või algusaegade kohta;

– valida teatri- või kinokavast meelepärase etenduse või filmi ning kutsuda kaaslast endaga kaasa valitud üritusele;

– nimetada huvipakkuvaid spordialasid või sportlikke tegevusi

– nimetada võõraid rahvaid ja maid (Soome – soomlane)

– nimetada erinevaid transpordiviise (lennuk, rong, auto, jalgratas, jne),

– nimetada erinevaid majutusasutusi (hotell, motell, jne) ja vaatamisväärsuseid (muuseum, kirik, jne)

– kirjeldada lühidalt ja lihtsalt kodupaiga vaatamisväärsuseid päheõpitud teksti toel

5.moodul 

Ühiskond

Sisu:

info hankimine ja edastamine

asjaajamine asutuses

kohalikud omavalitsused

Töötukassa

maksuamet

politsei

ajakirjandus, raadio, televisioon

kool ja kodu

haridussüsteem ja õppimisvõimalused, täiendusõpe, õpingud välisriigis

A1-tasemel keelekasutaja suudab:

– nimetada tavalisemaid asutusi, institutsioone, ameteid (s.h Töötukassa, maksuamet, politsei, haridusasutused, KOV-id)

– hankida konkreetset laadi infot asutuste asukoha ja lahtiolekuaegade kohta

– hankida konkreetset laadi infot meediast (kuulutuste lugemine, ilmateade, jmt)

– täita isikuandmetega ankeeti, esitada lihtsat faktiteavet enda ja haridustee kohta

6.moodul 

Keskkond ja geograafia

Sisu:

loodus- ja tehiskeskkond

maa ja linn

keskkonnaprobleemid

ilmastik

A1-tasemel keelekasutaja suudab:

-nimetada tavalisemaid keskkonna objekte (linn, maa, järv, meri, mets, jne) ning kirjeldada neid objekte päheõpitud teksti toel

– aru saada lihtsamast keskkonnaprobleemidega seotud sõnavarast (n Linnas on palju autosid. Meres on vesi must.)

– hankida ja edastada lihtsat faktiinfot ilmastiku kohta

7.moodul 

Inimsuhted

Sisu:

küllakutse ja külaskäik

kohtumised inimestega

sõprus ja tutvus

kirjavahetus

suhtlemine ja internet

tähtsad sündmused

A1-tasemel keelekasutaja suudab:

-tervitada, tänada, hüvasti jätta, vabandust paluda

-kutsuda kaaslasi koos aega veetma, nt endale külla, parki jooksma, jalgrattaga sõitma, sünnipäevale

-vastata lihtsatele küsimustele enda kohta ning ise samalaadseid küsimusi esitada

-rääkida lühidalt oma huvidest või hobidest ja ise samalaadseid küsimusi esitada

-nimetada oma sugulasi, lähedasi, sõpru ja kolleege

– edastada lihtsat faktiinfot tähtsamate sündmuste kohta (sünnipäev, jõulud, jne)

8.moodul 

Igapäevane elu

Sisu:

olmeprobleemid

inimene kui teenindaja

post

telefon, mobiilside ja pakutavad teenused

teenindusasutused (juuksur, ilusalong, kingaparandus jne)

sisseostude tegemine

ostukohad (lahtiolekuajad, hinnad, makseviisid jne)

toiduained

tarbekaubad

hind ja kvaliteet

interneti- ja kataloogikaubandus

soodustused

toitumisharjumused

söögikohad ja väljas söömine

ühissõidukid

isiklikud liiklusvahendid

A1-tasemel keelekasutaja suudab:

-nimetada tavalisemaid asutusi, institutsioone ja ameteid

– hankida konkreetset laadi infot teenindusasutuse asukoha, lahtiolekuaegade ja teenusehindade kohta

-kirjeldada lühidalt teenuse kvaliteeti (n Juuksur oli hea.)

-tellida põhiteenuseid, esitada soove teenindajale

-küsida kaupade/teenuste hinda

-vastata teenindaja abipakkumisele

-teavitada teenindajat oma makseviisieelistusest

-nimetada tavalisemaid sööke ja jooke, toiduaineid, tarbekaupu

-rääkida lihtsalt ja üldiselt oma toitumiseelistustest (mis meeldib, mis ei meeldi)

-lugeda lihtsaid retsepte, mõista retsepti koostisosi

-anda teavet selle kohta, kuidas toit maitses

-paluda endale söögilauas igapäevaseid asju ulatada

-nimetada lihtsamaid transpordivahendeid

9.moodul 

Tervis ja heaolu

Sisu:

enesetunne ja tervislik seisund

arstiabi

tervisesport

õnnetusjuhtumid ja haigused

ravimid

suitsetamine, alkohol, narkootkumid

A1-tasemel keelekasutaja suudab:

teatada lühidalt oma halvast enesetundest

-küsida lähedase tervise kohta ning ise samalaadsetele küsimustele vastata

– nimetada igapäevasemaid haiguseid (mul on nohu, mul on palavik)

-nimetada huvipakkuvaid spordialasid või sportlikke tegevusi

 

A1-taseme keeleoskus

ÜLDINE

Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi

rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elu koha, tuttavate inimeste

ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas

keeles, kui vestlus partner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.

KEELEPAGASI ULATUS – teab lihtsamaid põhiväljendeid iseenda ja mõne konkreetse olukorra kohta.

GRAMMATILINE KORREKTSUS – kasutab vaid üksikuid meeldejäetud tarindeid ja lausemalle.

KÕNE LADUSUS – tuleb toime väga lühikeste sidumata valmisfraasidega. Teeb sageli pause, et otsida väljendeid, hääldada võõramaid sõnu või korrigeerida sõnastust.

SUHTLUS – oskab esitada küsimusi teiste kohta ja vastata enda kohta esitatud küsimustele. Suudab suhelda väga lihtsas keeles.

TEKSTI SIDUSUS – oskab siduda sõnu ja fraase põhisidesõnade abil.

Kasutatavad metoodikad

Täiskasvanute õpimotivatsiooni ülevalhoidmiseks peavad olema täidetud mitmed tingimused:

  • turvaline ja toetav õpikeskkond (koostöö ja vastastikune austus õpetaja ja õppijate vahel, tingimustele vastav õpperuum);
  • huvi õpitava aine vastu, selle olulisus igapäevases elus;
  • õpetajapoolne toetav tagasiside;
  • erinevate õppemeetodite kasutamine.

Lähtuvalt eeltoodust ja sellest, et õpetamisel toetatakse õppuri iseseisvust ja aktiivsust, kasutatakse vene keele õpetamisel erinevaid metoodilisi lähenemisviise, millest kaks peamist on:

I kommunikatiivne metoodika

Rõhuasetus on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel, keeleõppes kasutatakse õppija isiklikku kogemust, õpitut seostatakse keelekasutusega väljaspool keeletundi. Õppijaid julgustatakse suhtlema algusest peale (õppija ei karda vigu teha).
Eesmärgiks on saavutada suhtluspädevus. Põhirõhk on aktiivsel suhtlemisel, rollimängudel ja paaristööl. Selle meetodi puhul on olulisem/aktiivsem roll õpilasel, õpetajal on toetav roll.

II Aktiivõppe metoodika

Aktiivõppe meetod on kogemuse kaudu õppimine. Kasutatakse paaris- ja rühmatööd, ajurünnakut, arutelusid, rollimänge. Meetod kujundab koostööoskusi, iseseisvat mõtlemist, arendab suhtlemisvilumust.

Keeleõppes arendatakse kõiki osaoskuseid: kirjutamine, lugemine, kuulamine ja rääkimine, grammatika.

Vene keele kursus sisaldab lähtuvalt sihtgrupi vajadustest nii üldkeelt kui ka tööalast vene keelt.

Õppevahendid ja õppematerjalid

Vastavalt grupi keeletasemele valitakse õppuritele välja õpikud, mida kasutatakse õppeperioodi vältel, samuti saavad õppurid paljundatud õppematerjalid, mis kursuslaste jäävad alles ka pärast kursuse lõppemist.

Täiendavalt kasutatakse:

ühepoolsed sõnakaardid

kahepoolsed sõnakaardid

grammatika tabelid

dialoogide tekstid

situatsioonide dialoogide tekstid

video- ja audiotehnikat

ÕPIVÄLJUNDID 

Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi

rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elu koha, tuttavate inimeste

ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas

keeles, kui vestlus partner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.

 

Õppeprogrammi aluseks on võetud  Euroopa Nõukogu ühtne keeleoskustasemete üldskaala­

LÕPETAMISE NÕUDED:

Kursuslane osaleb vähemalt 75% auditoorsetes tundides, sooritab arvestuslikud ja iseseisvad tööd. Lõputest loetakse positiivsele tulemusele sooritatuks, kui õigete vastuste arv on 60-100% maksimaalsest punktide arvust.

Koolitusel osalemise kontrolli viis: osavõtugraafiku alusel.

Koolitatava lõputunnistuse liik/vorm: tunnistus